Kuule nüüd, pliks, mida sa proovid seal teha?!

See on lõpuks ometi siin! Kuigi „Lottie Brooksi äärmiselt piinliku elu“ väljaandmisest pole aastatki möödas, tundus selle teise osa ootamine ikkagi nii pikk. Lugesin raamatu ühe õhtuga läbi. Iga kord, kui peatükk läbi sai, ütlesin endale, et üks veel ja siis aitab tänaseks. Ja lõpuks oligi kogu raamat loetud.



Kaas on nagu esimenegi: lihtsalt nii kena! Hästi on kujutatud Molly ja Jess ning nende vastandlik stiil. Ja need hamstrid?!!! OMG, KUI ARMSAD! 😊

See sisu, see sisu! Kas saab paremaks minna?! No kui aus olla, siis sama ma arvasin esimest raamatut lugedes, ja voilà ‒ autor suutis veelgi parema raamatu kirjutada. Juba see väike meeldetuletus täiesti raamatu alguses oli nii hea. Ja ma ARMASTAN raamatuid, mille lõpus jäetakse mingi ootus õhku ning täpselt see seal oli. Ma oleksin niikuinii järgmist osa ka lugenud, aga nüüd olen ma veel rohkem põnevil. ☺️

Neid flirtimiskohti oli küll veidi raske lugeda. Ma tean, et need on realistlikud, aga ikkagi oli nii veider. Kõige parem sõna selle jaoks oleks „piinlik“. Neid kohti lugedes mõtlesin kogu aeg: kuule nüüd, pliks, mida sa proovid seal teha?!

Lottie joonistused on selle raamatu juures ikkagi ühed parimad asjad. Kuigi need joonistused pole väga detailsed, suudavad nad nii hästi anda edasi sündmusi ja emotsioone. Nagu näiteks see muusikust Härra Kala. 😃

Lemmiktegelane on mul ikkagi Jess, sest ta on ju nii lahe. Teda ei huvita kunagi, mida teised arvavad, ja see on lihtsalt nii äge. Jess on kindlasti mulle inspiratsiooniks.

Ma veel arvasin, et selle sarjaga läheb nagu tavaliselt: esimene raamat on kõige parem ja siis hakkab kvaliteet vaikselt langema. Aga kuidas ma eksisin! Esimene raamat oli lihtsalt vapustav ja siis tuleb teine osa, mis on veelgi parem. Ei suuda juba järgmist osa oodata!

Maribel, 14

PS. Minu lemmikmullitee on pruuni suhkru, piima ja mustikamullidega!

Digiread

- Reklaam -spot_img

Jaga oma arvamust raamatu kohta

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia