Raamatuaasta, mis sai alguse 2025. aastal eesti kirjanduse päeval 30. jaanuaril, kestab veel kuu aega, emakeelepäevani 14. märtsil. Selle aasta jooksul on toimunud palju põnevaid üritusi, pildis on olnud nii vanemad kui ka uued eesti autorid. Eesti Raamatu jaoks on see olnud hea aasta: meie kirjastuse autorite hulka on lisandunud uued tegijad.
KALEV KERGE on kirjutanud tempoka põneviku „Kaose väli“, mis kujutab elu maailmas, kus ei kehti seadused ega moraalinormid. Autor on selles kasutanud oma teadmisi sõjastrateegiatest, relvadest, tehnikast ja taktikast. Tema loodud tegelased on tugevad isiksused, ühtviisi nii karmid kui ka inimlikult haavatavad, kes raskusi trotsides otsivad vastust küsimusele: kas head tehes on kurjus lubatud? Raamat on kirjutatud teemal, mis tõenäoliselt inspireerib edaspidigi paljusid autoreid: suurim sõda Euroopas pärast teist maailmasõda. Teose tegevustik kirjeldab, kuidas Venemaa agressioon vallandab lõpuks tuumasõja ja kuidas elu ikkagi jätkub tuumasõjast laastatud Ukrainas.
Raivo Vare on „Kaose välja“ kohta öelnud: „… peamine, mis selle hästiloetava dünaamilise teksti põhjal jääb kummitama, on järeldus, et elu ei katke, vaid peab kohanema ka kõige keerulisemate oludega. Eelduseks ellujäämistahe, usaldus ja koostöö inimeste vahel, mis vaatamata kõigele annab lootust ka ajal, kui inimühiskonna senised reeglid ei pruugi enam kehtida. Raamatu tegelastel tuleb igapäevaselt seista silmitsi raskete isiklike valikutega ja moraalse dilemmaga, et tagada ellujäämine. „Tapa, enne kui sind tapetakse“ ja „ära usalda kedagi“ on põhimõtted, mis korduvad nii minategelase peas kui temaga seotud inimeste ütlustes. Pidevas ellujäämisvõitluses maksavad jõud, kavalus ja oskused. Kuid ennekõike siiski peamine – elutahe.“
Maailmas valitsevat olukorda silmas pidades on „Kaose välja“ näol tegu igati asjakohase ja mõtlemapaneva, samas ladusa lugemisvaraga. Kalev Kerge on lubanud raamatule kirjutada ka järje.
Loe Raivo Vare arvamust „Kaose välja“ kohta
Lisaks Kalev Kerge düstoopilisele põnevikule on ilmunud ka kaks väga eriilmelist krimiromaani, neist ühe sündmused leiavad aset Tartus ja teise omad aga kauges Norra fjordikülas.
Ajakirjanikuna töötava VAHUR JOA „Kadunud, kuid mitte unustatud“ on „Tartu krimilugude“ sarja avaromaan. Krimikirjanduse asjatundja Jaan Martinsoni arvates on tegemist igati nauditava ja elegantse ugrikrimkaga –Eestimaa elu suurepärase kirjeldusega, mis on pakitud krimiromaani.
Vahur Joa sõnul on tal huvi kirjanduse ja kirjutamise vastu juba keskkooliajast tänu oma kirjandusõpetajale. Raamatus on ta tegelaste kujutamisel kasutanud oma tuttavaid ja tegevuskohana Tartut, tuues sündmuste keskmesse Siuru kultuurikeskuse tulevase asukoha ning kodulinna tänavad, mis on tuttavad paljudele lugejatele. Just tegelased meie keskelt annavad romaanile väärtuse. Tõe väljaselgitamine polegi peamine, eelkõige naudib lugeja isikuid ja uurimise käiku, mida viib läbi vanemuurija Maribel Uusmaa värvikalt kirjeldatud meeskond.
Loe ka intervjuud autor Vahur Joaga
Põhjamaise põnevikesarja „Eldfjordeni saladused“ esimese raamatu „Vaikuse piir“, mille autoriks on KELLY MÜÜRISEPP, tegevus toimub maalilises, kuid saladustest läbi imbunud Norra fjordikülas. Autor arvab, et tema raamatu lugeja on keegi, kes austab krimižanri, kuid otsib veidi teistsugust lähenemist, nautides rännakut, kus emotsioonid ja tunnete maailm on sama olulised kui sündmused. Müürisepp ei kirjuta kiirete lahenduste ega valjude efektide nimel, vaid otsib tekstis vaevumärgatavat järelkaja, mis jääb lugejaga ka pärast viimast lehekülge. Teda on alati huvitanud küsimused: kust kurjus alguse saab, miks inimesed teatud hetkel teevad just selliseid valikuid, kuidas ja miks maske loovad, neid tõstavad ja langetavad. Krimi võimaldab neid teemasid lahti harutada nii, et need ei muutu liiga akadeemiliseks või filosoofiliseks, vaid jäävad eluliseks ja haaravaks. Praktiseeriva joogaõpetajana ütleb ta ka, et jooga ja kirjutamine on tema jaoks üllatavalt sarnased praktikad. Mõlemad kutsuvad sügavusse, kohalolusse ja ausasse kontakti iseendaga. Nii joogas kui kirjutamises tekib tunne, et ruumi tuleb juurde nii uuele energiale kui ka selgusele. Mõlemad annavad rohkem tagasi, kui nad võtavad.
Intervjuud Kelly Müürisepaga saab lugeda
Uus autor Eesti Raamatus on vene keeles kirjutav P. I. FILIMONOV, kelle eestivene kirjanduse siseelust ja selle skandaalidest rääkiv romaan „Tants kontidel“ ilmub sel kevadel Veronika Einbergi meisterlikus tõlkes. Sellegi raamatu puhul on tegemist omamoodi krimiromaaniga – intellektuaalse põnevikuga, milles „uurimine“ peab välja selgitama, kes peitub palju kõmu tekitava pseudonüümi taga. Uurimist viivad läbi asjatundjad – omaaegsed pedagoogikaülikooli filoloogia kateedri tudengid. Peaaegu kõikide romaani tegelaste taga peituvad reaalsed inimesed, kellest nii mõnigi on Eesti kultuuri tuntud tegelane. Saab naerda, saab saladusi teada ja keegi ei jää rumalamaks. Isemeelse ja šokeerida armastava autorina on P. I. Filimonovi loomingule omane eluterve huumor ja kontrastid: ta on korraga terav ja muhe, irooniline ja mõistev. Ühesõnaga, poisilik, elunäinud, parajalt paks mees oma parimais aastais.
