5.–10. maini toimus Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mille teemaks oli „Raamat kui paik, paik kui raamat“. Eesti raamatu aasta motost „Rahvas algab raamatust“ inspireeritult keskendus Prima Vista tänavu Tartu, Eesti ja maailma eri paikade kirjanduslikule kaardistamisele ja mõtestamisele. Kirjandusteose ainesena muutub iga paik nähtavamaks ja tajutavamaks, kogub tähendust ja väärtust ning läbi tõlgete leiab kirjutatud paik koha teiste kultuuride maailmakaardil. Valdav osa festivali sündmusi keskenduski paikadele raamatuis ning raamatutele endile kui paikadele.
Eesti Raamat autoreid oli seekord festivalil kolm: saksa kirjanikud Klaus Modick ja Markus Thielemann ning soomerootsi kirjanik Kjell Westö.
Foto: Maria Kilk
Saksa kirjanik ja tõlkija Klaus Modick (1951) on avaldanud mitmeid kultuuriloolisi ja biograafilisi romaane. Prima Vistal oli tähelepanu keskmes tema „Keyserlingi saladus“ (Keyserlings Geheimnis, 2018, e. k. 2020, tlk Anne Arold), mille üheks tegevuspaigaks on Tartu. See on romaan baltisaksa päritolu kirjanikust, saksa kirjanduse impressionistist Eduard von Keyserlingist (1855–1918). Kuramaal sündinud Keyserling õppis 1875–1877 tollases Dorpati ülikoolis õigusteadust ning tema kogu elu kiivalt hoitud saladus on seotud just Tartus veedetud aastatega. Keyserlingi loominguga tuttavad lugejad tunnevad Modicki romaanis ära Eduard von Keyserlingi teoste stiili ja atmosfääri. Kirjanik on seda ka ise kinnitanud, et ta püüdis kirjutada romaani nii, nagu oleks seda võinud kirjutada Keyserling.
Pilt: Eesti Raamat
Noor saksa kirjanik Markus Thielemann (1992) esitles Prima Vistal oma romaani „Põhjakaares kõmab kõu“ (Vom Norden rollt ein Donner, 2024, e. k. 2025, tlk Piret Pääsuke). Hannoveris elav Thielemann kasvas üles Alam-Saksimaa külas. Ta õppis geograafiat, filosoofiat ja loovkirjutamist ning avaldas 2021. aastal oma esimese romaani. Tema teine romaan „Põhjakaares kõmab kõu“ äratas tähelepanu, jõudes Saksa raamatuauhinna lõppvalikusse, st aasta kuue tähelepanuväärseima saksa keeles kirjutatud romaani hulka. Selle teosega paigutab Thielemann kirjanduslike paikade kaardile Lüneburgi nõmme Põhja-Saksamaal. Saksamaa esimene looduspark on tänapäeval tuntud turismimagnet, mis toob silme ette idüllilise kanarbikunõmme seda pügava lambakarjaga. Thielemann seevastu hakkab romaanis nõmme idüllilist kuvandit lammutama, näidates paigaidentiteedi mitmekihilisust ja vastuolulisust, idülli ja vägivalla kõrvuti eksisteerimist. Nõmme alal asuvad nimelt Rheinmetalli tehas, relvatööstuse ja NATO harjutusväljakud, Teise maailmasõja ajal oli seal Bergen-Belseni koonduslaagri välilaager.
Romaani peategelane on 19-aastane lambakarjus Jannes, kelle pere on mitme põlvkonna vältel teeninud elatist lambakasvatusega, aga tänapäeval õnnestub see läbi raskuste üksnes tänu turistidele. Algusest lõpuni hoiab teoses pinget fakt, et nõmmele on ilmunud hundid. Hunt ei ole romaanis mitte üksnes traditsioonilist eluviisi ohustav kiskja, kes tekitab inimestes ärevust ja agressiivsust, vaid on ka võõra ja harjumatu metafoor. Ärevus kandub üle noorele lambakarjuselegi ning seguneb müütiliste ja unenäoliste nägemustega, mille tagapõhi on seni mahavaikitud perekonnaloos. Kõrvalteemadena tulevad sisse pead tõstev rahvuslus, vaimse tervise probleemid, põlvkondade omavahelise mõistmise ning noore inimese vastutustunde ja valikuvabaduse teema.
Intervjuu Markus Thielemanniga
Foto: Uku Peterson
Soome rootsikeelse kirjanduse väljapaistva autori Kjell Westö (1961) romaanide täieõiguslik tegelane on tema kodulinn Helsingi 20. sajandi erinevatel kümnenditel. Oma viimases romaanis „Videvik 41“ (Skymning 41, 2023, e. k. 2025, tlk Tõnis Arnover) jätkab Westö Soome ajaloo käsitlemist läbi inimsaatuste. Teose tegevustik hõlmab ajavahemikku Talvesõjast Jätkusõjani, näidates tollast elu kahe peategelase kaudu. Üks neist on ajakirjanik ja rindereporter Henry Gunnars ja teine tuntud näitleja Molly Timm.
Romaan algab Talvesõja viimastel kuudel, 1940. aasta jaanuaris ja kujutab armusuhet segasel rahuajal ja edasi kuni järgmise sõja puhkemiseni juunis 1941. Autor jälgib Henryt ja tema armastatut, näitlejanna Mollyt, kes pärast lahusolekut, kui naine Rootsis ringreisil käis ja mees rindereportaaže kirjutas, kohtuvad taas oma kodulinnas Helsingis. „Videvik 41“ on armastuse, sõja ja loovisikute romaan, milles pinged nende omavahelistes suhetes segunevad ühiskondlike pingetega, muutes romaani aktuaalseks ka aastal 2025.
Eesti Päevalehe intervjuu Kjell Westöga
