Eesti Raamatu tööpere soovitab raamatuid

Eelmine arvustusLugemine omal vastutusel

Detsembri lähenedes muutub kingikott aina raskemaks, aga kinkide leidmine … mitte sugugi lihtsamaks. Kuidas leida midagi, mis ei jääks kapinurka tolmu koguma ega paneks kingisaajat viisakalt naeratama stiilis “oi, kui … huvitav”? Raamatuga on eriti keeruline – nagu valiks kellelegi salajast vestluspartnerit. Kas tahetakse põgeneda mõrvamüsteeriumisse, alustada uue romantilise põnevussarjaga, mõelda koos kirjanikuga, mis saaks siis kui …, seigelda minevikus või tunda end lihtsalt hästi ja valmis ka ise mõnd elumuutust ette võtma? Õnneks on Eesti Raamatu töötajad oma soovitustega välja tulnud ning nende valik on sama kirju kui ehitud kuusk jõuluturul. Siit leiab üllataja, lohutaja, raputaja ja rõõmustaja. Kui leiad selle õige, on kingisaaja silmades selline sära, mida ei tekita isegi kõige uhkemad jõulutuled.



Christoffer Holsti romaanid meeldivad mulle oma elujaatava õhustiku tõttu. Vahel kohe tahaks korraks argipäevast pageda ja meelel puhata lasta ning Holsti teosed pakuvad selleks suurepärast seltskonda. Need on kerge ja mõnus lugemine, ent samas ka mitte lihtsakoelised ja etteaimatavad, vaid pakuvad huvitavaid, hästi jälgitavaid ja mõnusalt kirja pandud süžeeliine.
Raamatus „Maapealne taevas“ vaatleb Holst kahe kuuekümnendates daami, Mimmi ja Lena käekäiku. Kui Mimmi on pärast lahutust taas leidnud elurõõmu, siis Lena on sellest veel kaugel. Ta on juba paar aastat pidanud vastutama oma täisealise tütre eest, kes ei taha ega taha pärast valusat lahkuminekut jalgu alla saada. Kui Lenal sellest lõpuks kõrini saab, istub ta Lõuna-Euroopasse suunduva Mimmi matkabussi – et korrakski olla ainult enda jaoks.
Holst on meister edasi andma väikesi ilusaid hetki, hõrke maitseid ja ehedaid emotsioone. Ta mitte ainult ei kirjelda neid, vaid viib lugeja kohale kõike ise kogema. Nii saab lihtsast eriline, tähelepandamatust pilkupüüdev ja argisest pidulik. Pealekauba võib lugeja endas avastada ootamatu tungi süüa teha.

Reet Trummal, laste- ja noortekirjanduse valdkonna juht


Jõulukingiks naistele soovitaksin Liisi Raametsa Moon Valley romaanisarja, sest siin on kõike – palju romantikat ja samal ajal närvekõditavat põnevust.
Meie pere naiste seas on see igatahes kõrgelt hinnatud – kõiki osi on neelanud nii minu 30ndates miniad kui 86-aastane ema. Ja kui ausalt ära rääkida, siis toimetajana olen ma Liisi uut käsikirja saades alati meeldivalt elevil – et mida ta siis seekord on välja mõelnud ning iga kord meeldivalt üllatunud. Sest ideed ja ootamatud süžeepöörded ei tundu tal otsa saavat.
Eesti Raamatu aastal on erakordselt tore just meie omamaist autorit kiita. Liisi Raametsa kaasahaarava ja hea sulega kirjutatud romaanisarja tegevus ei toimu siiski Eestis, vaid Ameerikas, kus rikas ja kaunis Rachel ja politseiuurija Chris tutvuvad juhuslikult ühel suveõhtul New Yorgi baaris. See kohtumine muudab täielikult mõlema elu. Igas sarja osas areneb nende armastuse lugu edasi, kuid ikka ja jälle tuleb neil silmitsi seista keeruliste saladuste ja ohtlike olukordadega.
Igati sobilik kingitus igas eas naistele – pikkade jõulupühade ajal jõuab läbi lugeda kõik seni ilmunud osad. Ja jääda ootama uut, mis ilmub juba märtsis! 

Meestele soovitaksin kuuse alla panekuks Kalev Kerge „Kaose välja“ – raamatut, mille Eesti mees kirjutas teistele meestele. Aga midaon ääretult põnev lugeda ka keskealisel (või noh, tegelikult vanemas eas) naisel. Sest teema – Venemaa agressioon ja selle võimalik lõpplahendus – on ju tegelikult meil igapäevaselt uudistes ja mõtetes.
Kalev Kerge kirjutamisstiil on väga täpne, selge ja napp, ilma liigse sõnavahu ja ilustamisteta, dialoogidki on lühikesed ja konkreetsed. See haarav ja tempokas romaan kirjeldab realistlikult, kuidas on võimalik elada tuumasõjajärgses maailmas, kui enam ei kehti seadused ega moraalinormid ning valitseb kaos. Peamiseks eesmärgiks saab võitlus ellujäämiseks vajalike ressursside pärast, kus määravaks on jõud, kavalus ja oskused. Kuid ennekõike siiski peamine – elutahe. Paneb arutlema ja mõtlema – ja järge ootama!

Helle Raidla, kirjastaja


Kui teil on sõber, kellele meeldivad raamatud, Shakespeare ja ajaloolised lood, mis lähevad hinge – ning kes ei jäta vahele ka ühtegi raamatu põhjal valminud filmi –, siis on talle ideaalne kingitus Maggie O’Farrelli „Hamnet“.
See on raamat kuulsa kirjaniku perest, kuid tema ei ole raamatu olulisim tegelane. See on ühe pere lugu, kes elab kuueteistkümnenda sajandi Stratford-upon-Avonis. Ühel kuumal suvepäeval tabab nende kodu tolle aja kõige hirmsam needus – katk. See toob kaasa kaotuse, mis murrab pere hinge.
Pärast emotsionaalselt raputavat algust asub autor lugeja hinge taas kokku panema. Ta läheb tagasi ilusatesse aegadesse: kui noored kohtuvad, kui neist saab pere, kui nad leiavad oma tee, mis neid küll vahel lahku viib, kuid siiski koos hoiab. See kõik viib välja sellesse ühte hetke, mida teavad kõik, kes on kasvõi põgusalt tuttavad selle kuulsa näitekirjaniku loominguga.
See on raamat leinast ja sellest, kuidas sellega toime tulevad vanemad ja õed-vennad ning kuidas kaotus mõjutab perekonna sidemeid. Samas on see ka raamat vanemate armastusest.
„Hamnetist“ on valminud ka film, mida õnnelikumad jõudsid näha juba tänavusel PÖFFil. Filmi vaatamiseks ei pea romaani lugenud olema, kuid lugemine avab maailma, mida ekraan paratamatult vaid osaliselt edasi annab.
Kui soovite kinkida raamatu, mis pakub hingele lohutust, ajaloolist sügavust ja biblioteraapilist mõju, siis on „Hamnet“ suurepärane valik.

Diana Tint, turundaja


Krimiraamatute osas on meil viimastel aastatel olnud tõeline “seeneaasta” – valik on nii lai, et vahel on isegi raske otsustada, mida võtta ja mida jätta. Lisa Jewelli “Miski sellest pole tõsi” on aga üks neist teostest, mis ei kao lihtsalt lugemismällu ära, vaid kerkib ikka ja jälle mõtetesse. Tegu on erakordselt nauditava psühholoogilise põnevikuga, mis hoidis mind autori lummuses kuni viimase leheküljeni. Ja ausalt, taban end siiani mõtlemas, et mis oli selle loo juures päriselt tõsi ja kelle jutustust üldse uskuda. Minu meelest on see juba väga tugev kvaliteedimärk – kui üks raamat suudab mitu kuud hiljemgi kuklas kummitada.
Lugu saab alguse hetkest, mil kaks naist tähistavad juhuslikult samas restoranis oma neljakümne viiendat sünnipäeva. Üks neist on populaarse taskuhäälingu juht Alix, teine aga äärmiselt tagasihoidlik Josie. Pärast seda kohtumist hakkab Alix aina sagedamini Josiet nägema – justkui oleks ta igal pool. Kuni päevani, mil Josie teeb talle ootamatu ettepaneku: teha tema elust täiesti uus taskuhäälingusari. Mida enam me Josie minevikku uurime, seda rohkem hakkavad välja kooruma tumedad saladused. Ühel hetkel avastab Alix, et on sattunud olukorda, kus temast endast on saanud üks tõsielukrimi tegelane.
Aga keda – või mida – lõpuks uskuda?

Liis Lehemets, müügijuht

Digiread

- Reklaam -spot_img